Geopoliitika võttis allkirja Eesti-Venemaa (2005.a.) piirilepingult

Toomas Alatalu

Lühikokkuvõte


Põhjendades oma allkirja tagasikutsumist Venemaa-Eesti piirilepingult teatas välisminister Sergei Lavrov 27. juunil 2005, et „tegemaks lõppu Euroopa Liidu langemisele kiusatusse öelda meile, et me ratifitseeriksime selle omalt poolt, lisades mõned tõlgendused, me võtsime oma allkirja tagasi. Lepingut ei ole enam.“  Seega karistas Moskva tegelikult Euroopa Liitu, mis oli ka loogiline, sest geopoliitika ja geostrateegia aspektist võetuna toimusid piirikõnelused Euroopa Liidu ja Venemaa vahel olevas puhvertsoonis.

Ajalooliselt kujunes nii, et Venemaa lahendas aastail 2004-5 üheaegselt ja ka seotult oma piiriprobleeme Jaapani, Hiina, Kazasthani, Läti ja Eestiga, milledest jõuti lepinguteni vaid Hiina ja Kazasthaniga. Sealjuures loovutati Hiinale territooriumi just siis, kui allkirjastati leping Eestiga. Moskva oli kõik tollal välissuhetes toimuva sidunud oma Suure Isamaasõja võidu 60. aastapäeva tähistamisega Moskvas, mida omapärasel kombel kasutas Gruusia noor liider Saakashvili, kelle kiired, selged ja Lääne poolt aktsepteeritud välispoliitilised käigud tegid „Rimlandi“ realiikmeks olnud Gruusiast klassikalise geopoliitilise sagara.  Seda Venemaa mõju kärpides ehk geostrateegiliseks tegijaks muutudes, mille rosinaks tõusis Saakashvili kuulutus, et tuleb 9. mail Moskvasse vaid siis, kui Venemaa viib välja oma sõjabaasid Gruusiast. Kreml pidas targemaks sellega soostuda, ent kui Eesti, Läti ja ELi mittekuuluva Gruusia niigi omavahel sidunud Euroopa Liidu ülemkogu ja USA hakkasid veel Gruusiat Venemaale ärategemise eest kiitma, karistas Moskva seda Euroopa Liidu liiget, keda antud situatsioonis oli võimalik karistada.

Märksõnad: geopoliitika, geostrateegia,  bufferriik, Eesti-Vene piirileping, Gruusia välispoliitka, Venemaa piirilepingud


Terve tekst:

PDF

Viidatud

  • Info puudub


Ühiskonnateaduste Instituut
Tallinna Ülikool
tlu.ee/et/yhiskonnateaduste-instituut

ISSN: 2228-4133 (võrguväljaanne)