Kaastööd

Veebipõhine kaastööde esitamine

Kui olete ajakirja Acta Politica Estica registreeritud kasutaja
Sisene portaali

 

Juhised autorile

Kontakt toimetusega (v. a. käsikirjade esitamine) meiliaadressil:  actapolitica@tlu.ee.

Acta Politica Estica kasutab täielikult veebipõhist kaastööde esitamise süsteemi. Vt lähemalt informatsiooni autoritele.

Retsenseerimise protsess

Kõik ajakirjas ilmuvad uurimused läbivad toimetusepoolse esmase selektsiooni ning välisekspertide poolse eelretsenseerimise.

Välisretsensentide roll on eelkõige hinnata, kas kaastöö puhul on tegu käsikirjaga, mis vastab teadusartikli nõuetele. Viimase all peame üldjoontes silmas seda, et tekst suhestub piisaval määral asjasse puutuva erialakirjandusega, on oma teemapüstituselt uudne ning teoreetiliselt, empiiriliselt ja metodoloogiliselt pädev. Lisaks sisulistele erialastele hinnangutele on retsensentidel võimalus kommenteerida ka artikli ülesehitust (sh erinevate osade liigendust), keelekasutust ja stiili. Kokkuvõttes aitavad välisretsensendid kaasa üldhinnangu kujunemisele artikli sobivuse osas Acta Politica Estica jaoks. Toimetus otsustab üldjuhul nelja variandi vahel:

1) avaldada artikkel praegusel kujul;

2) avaldada artikkel väikeste muudatustega;

3) avaldada artikkel suurte muudatustega;

4) artikkel mitte avaldada.

 

 

JUHISED KAASTÖÖDE VORMISTAMISEKS

 

ÜLDISED NÕUDED

 

Keelekasutus

Kõik Acta Politica Esticas ilmuvad artiklid on eestikeelsed. Üldjuhul eeldatakse ka, et toimetusse saabuvad käsikirjad on eestikeelsed, erandiks on võõrkeelsed kaastööd erinumbrite jaoks kokkuleppel vastava numbri toimetajatega, kes tagavad ka võõrkeelsete artiklite tõlked.

Artiklite tüübid

Artiklid jagunevad algupärasteks uurimusteks, kirjanduse ülevaate esseedeks, üksiku raamatu arvustusteks ja kommentaarideks ajakirjas seni ilmunud artiklitele. Kokkuleppel toimetusega on võimalik ka kajastada nii rahvusvahelisi kui ka Eesti-siseseid konverentse.

Ingliskeelne sisukokkuvõte

Artiklile lisada kuni 200 sõna pikkune ingliskeelne sisukokkuvõte koos artikli ingliskeelse pealkirjaga, ning 3–6 märksõna eesti ja inglise keeles.

Mahu piirangud Artiklite maksimaalsed pikkused (koos bibliograafia, sisukokkuvõtte ning joonealuste märkustega) on järgmised: a) kuni 8000 sõna algupärase uurimuse korral; b) kuni 6000 sõna kirjanduse ülevaate essee puhul; c) kuni 4000 sõna üksiku raamatu arvustuse korral; d) kuni 2000 sõna kommentaaride korral.

Tabelite ja jooniste esitamine Kõik tabelid ning joonised vormistada eraldi failidena. Kui tabeleid ja jooniseid on mitmeid, siis mitte kuhjata nad ühte faili, vaid teha igaühe jaoks eraldi failid. Jooniste ning tabelite allkirjad kirjutada tumedas kirjas põhiteksti faili kasutatud kirjanduse järele. Põhitekstis märkida samuti tumedas kirjas jooniste ja tabelite ligikaudne asukoht tekstis ([joonis X umbes siia; tabel X umbes siia]). Oluline on, et kaastöödele lisanduvatest failidest oleks aru saada, millist joonist/tabelit ta sisaldab; mujalt pärit tabelite/jooniste kasutamisõiguse tagab artikli autor.

Formaadid Käsikirjade põhitekstide esitamiseks on aktsepteeritvad järgmised formaadid: Rich Text Format, MS Word Document ja Open Office. Kasutada standardvormistust: Font 12, Times New Roman, 1.5 reavahe. Jooniste esitamise sobivad formaadid on: TIFF, PS, GIF, EPS, JPEG. Tabelite esitemise sobivad formaadid: Excel.

 

TEKSTI ÜLESEHITUSLIKUD NÕUDED

 

Tekstisisesed vahepealkirjad ning alapealkirjad nummerdada hierarhiliselt: 1. 1.1, 1.2, 1.2.1 jne, kus esimene number tähistab alapunkti, teine number alapunkti alapunkti jne. Mitte liigendada rohkem kui kolmeks hierarhilises vahekorras olevaks alapunktiks (st liigendus nt vormis 1.2.1.1 pole enam aktsepteeritav)

Kõik märkused esitada joonealuste nummerdatud märkustena (footnote), mitte järelmärkustena (endnote).

 

VIITAMINE JA BIBLIOGRAAFIA

 

Tekstisisesel viitamisel tuleks otsetsitaadi puhul viidata allikale lehekülje täpsusega:

  • a) Foucault’ (1992: 37) järgi peab võimu “hoopis rohkem võtma produktiivse võrgustikuna, mis läheb läbi terve sotsiaalse korpuse, kui negatiivse instantsina, mille funktsiooniks on ärakeelamine.”
  • b) Foucault’  järgi peab võimu “hoopis rohkem võtma produktiivse võrgustikuna, mis läheb läbi terve sotsiaalse korpuse, kui negatiivse instantsina, mille funktsiooniks on ärakeelamine” (1992: 37).
  • c) võimu “peab hoopis rohkem võtma produktiivse võrgustikuna, mis läheb läbi terve sotsiaalse korpuse, kui negatiivse instantsina, mille funktsiooniks on ärakeelamine” (Foucault 1992: 37).

 

Tsitaadid, mis on pikemad kui 40 sõna, tuleks eraldada väiksemas kirjas omaette lõiguna:

näiteks:

see võimutüüp vastandub igas suhtes tollele võimumehhaanikale, mida kirjeldas või püüdis tõlgendada suveräänsusteooria.  Viimane on seotud sellise võimuvormiga, mis teostub maapinnal ja selle saadustel palju enam kui inimkehadel ja nende toimingutel; suveräänsusteooria ei puuduta mitte aja ja töö, vaid hüvede ja rikkuse teisaldamist ja omastamist võimu poolt; ta võimaldab juriidiliste terminite abil väljendada koormiste ajalisi ja katkelisi kohustusi, kuid ei võimalda kodeerida pidevat järelevalvet; see teooria võimaldab rajada võimu, lähtudes suverääni füüsilisest eksistentsist, mitte aga pidevate ja püsivate järelevalvesüsteemide ümber ja abil. (Foucault 2002: 304)

 

Autori kommentaarid tsitaadi sees tuleks märkida nurksulgude vahele [].

Tsitaadist välja jäänud osa tuleks markeerida: Foucault’  järgi peab võimu “hoopis rohkem võtma produktiivse võrgustikuna... kui negatiivse instantsina, mille funktsiooniks on ärakeelamine” (1992: 37)

Parafraseeringu puhul on soovitav viidata teosele võimalikult täpselt, kui parafraseering ei võta kokku antud teost tervikuna:

näiteks:

Foucault toonitab vajadust mõista võimu pigem produktiivse võrgustiku kui keelava instantsina (1992: 37).

 

BIBLIOGRAAFIA

Viidatud teosed tuleks järjestada alfabeetiliselt ning vormistada järgmiselt:

 

Võõrkeelsed monograafiad:

Hay, Colin. 2002. Political Analysis: A Critical Introduction. Basingstoke: Palgrave.

Tõlkemonograafiad:

Zakaria, Fareed 2005. Vabaduse tulevik. Mitteliberaalse demokraatia ohud tänapäeva maailmas. Tõlkinud Jüri Adams. Tallinn: Varrak

Lefort, Claude. 1988. Democracy and Political Theory. Tõlkinud David Macey. Cambridge: Polity Press.

Võõrkeelsed kogumikud:

Baumgartner, Frank; Jones, Bryan D. (toim.) 2002. Policy Dynamics. Chicago and London: The University of Chicago Press.

Eestikeelsed kogumikud:

Eliassen, Kjell A; Kooiman, Jan (toim.) 2002. Avaliku sektori juhtimine. Tõlkinud Kadri Reinthal ja Külli Viks. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Võõrkeelsed kogumikuartiklid:

Sootla, Georg; Kattai, Kersten 2010. Estonia: Challenges and Lessons of the Development of Local Autonomy. Lk 575-596 kogumikus Loughlin, John; Hendriks, Frank; Lidström, Anders (toim.) The Oxford Handbook of Local and Regional Democracy in Europe. Oxford: Oxford University Press.

Eestikeelsed kogumikuartiklid:

Kalev, Leif; Roosmaa, Liana 2012. Riikluse ülesehitamine. Lk 25-66 kogumikus Vetik, Raivo (koost.) Eesti poliitika ja valitsemine 1991-2011. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Eestikeelsed tõlgitud kogumikuartiklid:

Schmitt, Carl 2002. Poliitilise mõiste.  Tõlkinud Anti Lääts. Lk 54-62 kogumikus: Lipping, Jüri (koost. ja toim.) Kaasaegne poliitiline filosoofia. Tartu: EYS Veljesto Kirjastus.

Võõrkeelsed ajakirjaartiklid:

Solvak, Mihkel; Pettai, Vello 2008. The parliamentary elections in Estonia, March 2007. Electoral Studies 27(3), 574-577.

Eestikeelsed ajakirjaartiklid:

Tamm, Marek 2013. Ajalugu, mälu ja mäluajalugu: uutest suundadest kollektiivse mälu uuringutes. Ajalooline Ajakiri, 1, 111-134.

Eestikeelsed tõlgitud ajakirjaartiklid:

Laclau, Ernesto 2002. Miks on tühjad tähistajad poliitikas olulised? Tõlkinud Jüri Lipping, Akadeemia, 6, 1180-1202.

Konverentsiettekanded:

Jakobson, Mari-Liis 2011. Transformation of national and citizen identity in the course of transnationalisation. The Estonian-Finnish case. Ettekanne konverentsil British Sociological Association 60th Annual Conference, 5-9th of April, 2011, London.

Ilmumisjärgus publikatsioonid:

Üldised vormistamisreeglid on samad, mis ilmunud publikatsioonidel, ainsa lisandusena tuleb märkida aasta arvu ja autori(te) nime(de) järele nurksulgudes märge “[ilmumas]”

 

 

 

Autoriõigused

Autoriõigused

 

Acta Politica Estica autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega:

  • Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
  • Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
  • Autoril on õigus Acta Politica Estica eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Acta Politica Estica ajakirjas.
  • Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (Open Access).

 

 

Andmekaitse

Veebilehe haldajad ei avalda kasutajate kontaktandmeid kolmandale osapoolele.