Väikeriikide kollektiivse julgeoleku mõtestamine Eesti näitel

Lühikokkuvõte

Artiklis vaadeldakse Eesti kulusid seoses kollektiivse julgeolekuga ja sellest tulenevat kasu. Eestil soovitatakse läheneda julgeolekule koostööpõhiselt, nagu Soomes ja Rootsis, sest selline strateegia oleks Eesti julgeolekuprobleemide lahendamisel tõhusam. Ehkki Eestis nähakse Ameerika Ühendriike peamiselt kui usaldusväärset julgeolekutagajat, näitab artikkel, et see ei pruugi nii olla. Artiklis analüüsitakse Eesti praeguseid julgeolekuprobleeme ning jõutakse järeldusele, et enamik neist tulenevad lõhenenud ühiskonnast, mis on tekitanud palju rahulolematust suures osas elanikkonnast. Seega on Venemaalt lähtuv oht suuresti Eesti siseprobleemidest tingitud. Kollektiivne julgeolek ja USA toetus ravivad parimal juhul probleemi sümptomeid, mitte aga probleemi ennast. Koostöö USAga, mille eest Eesti maksab suurt lõivu ja mis oli mõttekas 1990ndatel, kui USA ja Eesti huvid ühtisid, ei ole nüüd enam Eestile kasulik. Koostööpõhine lähenemine oleks Eesti julgeolekuprobleemide lahendamisel tulemuslikum, tagaks tõhusama ressursside kasutamise ning ei tooks kaasa uusi julgeolekuriske. Seda USAle ja NATOle toetuva kollektiivse julgeolekuga saavutada ei saa.

Märksõnad: väikeriik, kollektiivne julgeolek, koostööjulgeolek, Eesti