Eesti keelt teise keelena omandavate laste eesti keele oskuse areng aasta jooksul

Abstract

Eesti koolides on järjest enam erineva keeletasemega õpilasi. Samas on väga vähe empiirilisi andmeid selle kohta, kuidas eesti keele kui teise keele omandamine täpsemalt toimub. Siinse uuringu eesmärk oli teha kindlaks kahe erineva eesti keele oskusega grupi laste keeleoskus pärast üht aastat eesti keele õpet koolis. Ühte gruppi kuulusid lapsed, kes õppeaasta alguses eesti keelt üldse ei rääkinud, teise need, kelle keeleoskus oli vähene, kuid kes mingil määral eesti keelt siiski rääkisid (oskasid kasutada tervikuna omandatud eestikeelseid väljendeid ja sõnu, kuid ei olnud võimelised iseseisvalt eestikeelseid lauseid moodustama). Teine eesmärk oli katsetada autorite loodud hindamisvahendi efektiivsust. Hindamisvahendiga mõõdeti laste oskust mõista ja kasutada eesti keele grammatilisi kategooriad ja konstruktsioone. Tulemustest selgus, et kahe erineva keeleoskuse tasemega grupi tulemused aasta lõpus ei erinenud, st et tugevama stardipositsiooniga laste tulemused ei olnud nõrgema stardipositsiooniga laste omadest üheski kategoorias paremad. Hinnatud 7–9-aastased õpilased mõistavad grammatilistest kategooriatest kõiki eesti keele eel A1-taseme kategooriaid ja vorme, kuid kasutada oskavad lapsed vaid ainsuse nimetava käände vormi ning kindla kõneviisi oleviku esimese ja kolmanda pöörde vorme. Fraasi- ja konstruktsioonitüüpide, ühendtegusõnade ning liitsõnade kasutamise oskuse kohta hindamisvahendiga kinnitust ei saanud, seega võib hindamisvahendit pidada ainult osaliselt efektiivseks.