Language as a battlefield: Ukrainian postcolonial identity through Halyna Pahutiak’s young adult novel “The World’s Eye” [Keel kui lahinguväli. Ukraina postkoloniaalne identiteet Halõna Pahutjaki noorteromaanis „Maailma silm”]

Abstract

Abstract. This article addresses the ethical implications of applying postcolonial theories to the Ukrainian context, arguing against the homogenization of global postcolonial histories. Positioned between Russian and Austro-Hungarian empires, the Ukrainian culture has long faced oppression and is still fighting against Russian disinformation, perpetuating its colonial narrative. By engaging with the works of Eastern European scholars such as Mykola Riabchuk and Ewa Thompson, and frameworks of subalternity and hybridity, the article critically examines the distinctive features of Ukraine’s postcolonial identity. A feminist literary analysis of Halyna Pahutiak’s novel “The World’s Eye” (2023) foregrounds the critical role of post-1990s Ukrainian women authors in decolonizing Eastern European culture.

Keywords: colonial, decolonial and postcolonial discourse, Eastern European studies, feminist literary analysis, Halyna Pahutiak, hybridity, subalternity, identity, imperialism, insurgents, marginalization, post-Soviet studies, Russian disinformation

Resümee. Artikkel uurib Ukraina näitel postkoloniaalsete teooriate rakendamise eetilisi küsimusi ja hoiatab üleilmse postkoloniaalse ajaloo ühtlustamise eest. Ukraina kultuur on sajanditepikkuse võitluse käigus oma identiteedi ja iseseisvuse säilitamise nimel pidanud taluma nii Venemaa kui ka Austria-Ungari impeeriumi survet. Tänapäeval seisab Ukraina silmitsi Venemaa desinformatsioonisõjaga, mis püüab säilitada ja taaselustada koloniaalnarratiive. Siinne uurimus lähtub sellest, et keel toimib postkoloniaalse vahendina identiteedi taastamisel. Ukraina keeleline identiteet on olnud Venemaa keisririigi ja nõukogude võimu all vaidlusküsimus, kui venestamispoliitika kaudu püüti ukrainlasi süstemaatiliselt allutada ja nende eneseväljendust pärssida. Artikkel toetub Ida-Euroopa teadlaste Mykola Riabchuki ja Ewa Thompsoni töödele ning lähtub mõistetest subaltern ja hübriidsus, analüüsides kriitiliselt Ukraina postkoloniaalset identiteeti ja selle kujunemist. Riabchuk tõstab esile ukraina keele sümboolset rolli, kirjeldades seda kui märki, mis näitab, et selle keele kõneleja kuulub madalamasse ühiskonnaklassi. Artikkel analüüsib ukraina keele marginaliseerimise ajaloolisi põhjusi ja vaatleb, kuidas keele kasutamine muutus vastupanu vahendiks. Feministliku kirjandusanalüüsi kaudu uurib artikkel Halõna Pahutjaki 2023. aastal ilmunud romaani „Maailma silm”, rõhutades 1990. aastate ukraina naiskirjanike panust Ida-Euroopa kultuuri dekoloniseerimisse. Feministliku lähenemise rakendamine kirjandusanalüüsis võimaldab hinnata kolonialismi mõju üksikutele inimestele ja neid ümbritsevatele ühiskondlikele struktuuridele. Ukraina kirjanduses on kollektiivsed mälestused rõhumisest ja reaktsioonid käimasolevale sõjale omavahel seotud. Just ukraina naiskirjanike teostes on näha, kuidas keel toimib vastuhaku vahendina, et oma kultuuri imperiaalsete mõjude eest kaitsta.

Võtmesõnad: kolonialistlik, dekolonialistlik ja postkolonialistlik diskursus, Ida-Euroopa uuringud, feministlik kirjandusanalüüs, Halõna Pahutjak, hübriidsus, subaltern, identiteet, imperialism, Ukraina vastupanuvõitlejad, marginaliseerimine, post-sovetoloogia, Vene desinformatsioon