Eesnimekasutuse reguleerimine ja selle mõju. Eesti ja Ungari näide [Given name regulation and its influence – the examples of Estonia and Hungary]

Abstract

Eesti ja Ungari eesnimekasutust võib vaadata kui ühe reguleerimisskaala kaht äärmist punkti, kus Eesti nimekasutust iseloomustab peaaegu täielik vabadus ja Ungari kasutust üsna täpne reguleeritus. Ühelt poolt määravad õigusaktid piirid, mis on aktsepteeritud, mis mitte, teiselt poolt toetab seda praktika, tegelik nimekasutus, nagu see pika aja jooksul kujunenud on. Eesti ja Ungari tänapäevasel eesnimekasutusel on mõneti sarnane ajalugu: mõlemad keeled on läbi teinud keeleuuenduse, teadliku keelekujunduse, ning samuti leiab mõlema ajaloost rahvusliku eneseteadvusega seotud nimede omakeelestamise perioodi. Seejuures võib ungari nimeuuendust nimede eestistamise kaudseks eeskujuks pidada.

Võtmesõnad: eesnimed, isikunimede õiguslik korraldus, isikunimeseadus, omakeelsed nimed, keeleuuendus, eesti keel, ungari keel