Ema haridus ja pere elukoht eesti keelt emakeelena omandava lapse kasvukeskkonna mõjutajana [Education of the mother and residence of the family as factors influencing the linguistic developmental environment of children acquiring Estonian as L1]

Abstract

Eesti keele kontekstis on vähe uurimusi, mis kirjeldaks eelkooliealise lapse keelelist kasvukeskkonda. Selle artikli eesmärk on anda ülevaade, millises keelelises kasvukeskkonnas kasvab eesti keelt emakeelena omandav eelkooliealine (vanuses 5−7 eluaastat) laps. Täpsemalt on 152 emaga tehtud poolstruktureeritud intervjuu abil kirjeldatud kodust keelekeskkonda iseloomustavate tegurite olulisust ja/või mainimise sagedusjärjestust, võrreldes seejuures ema hariduse järgi kahte rühma – kesk(eri)hariduse ja kõrgharidusega emadega peresid. Mõlema rühma sees on vaadeldud maa- ja linnakeskkonna erinevusi. Uurimuse fookusesse on valitud ema haridus ja elukoht, mida on nähtud mitmetes kasvukeskkonda avavates mahukates uurimustes (Hart, Risley 2003; Piccolo jt 2016; Gatt jt 2020) parima indikaatorina, eristamaks erinevaid sotsiaalmajanduslikke rühmi. Seega on üks uurimuse eesmärk anda ka ülevaade, kas ema haridus või elukeskkond tingib kasvukeskkonna erisusi ning kui jah, siis millised tegurid on mõjutatud haridustasemest ja/või elukohast ning on kõige esilduvamad. Artiklis on lähtutud seisukohast, et erinev kasvukeskkond tingib ka erineva keelekeskkonna ning keelelise kasvukeskkonna kujundamise ehk valikud, mida tehakse, ning uskumused selle kohta, mis on lapse keele arenemisel oluline, on mõjutatud laiemalt pere sotsiaalmajanduslikust staatusest. Uuringust selgus, et maapiirkonna emad rääkisid lastega prelingvistilisel perioodil rohkem, samuti olid nende suhtlusvõrgustikus olulisemal kohal vanavanemad, loeti rohkem raamatuid ning jutustati lugusid. Koduvälistel üritustel käijad olid sagedamini linnapiirkonna vanemad, kelle lapsed puutusid rohkem kokku ka teiste keeltega ning viibisid rohkem lasteaias. Emade haridus tingis erinevad uskumused lapse keeleliste võimete kohta. Kõrgharidusega vanemate lapsed tegutsesid enam üksi ning võrreldes kesk(eri)haridusega emade lastega viibisid vähem aega ekraani taga ning puutusid rohkem kokku võõrkeeltega. Kesk(eri)haridusega emade laste suhtlusvõrgustikus olid olulisemal kohal vanavanemad, viibiti kauem lasteaias ning mängiti enam eakaaslaste ja/või sõpradega kui üksi. Emade haridus tingis ka erinevad uskumused lapse keeleliste võimete kohta.

Võtmesõnad: esimese keele omandamine, sotsiolingvistika, keeleline kasvukeskkond, eesti keel