English-Estonian code-copying in Estonian blogs [Inglise-eesti koodikopeerimine blogides]

Abstract

Artiklis kirjeldatakse inglise-eesti koodikopeerimist eestlaste blogides. Uurimismaterjaliks on blogisissekanded, sest selle teksti on keelejuht ise toimetamata kujul kirja pannud, kajastades enda jaoks olulisi sündmusi. Kokku uuriti 15 Eestis elava eestlase blogi. Uuritud blogisissekanded on kirjutatud aastatel 2012–2016. Koodikopeerimise uurimiseks kasutati Johansoni koodikopeerimise mudelit, selles mudelis on kõik koopialiigid omavahel tihedalt seotud ning kopeeritud omaduste poolest eristatakse täielikke, valikulisi ning segakoopiaid. Enim esines täielikke koopiaid (90,5%), vähem segakoopiaid (7,5%) ja valikulisi koopiaid (2%).

Täieliku kopeerimise põhjus on enamasti mudelkoodi elemendi semantiline spetsiii lisus või pragmaatiline olulisus, samuti keele- ühiku kultuuriline spetsiiiflisus ning keelelise lihtsuse ja ökonoomia saavutamine. Täielikult kopeeriti enamasti nimisõnu ja nimisõna fraase, vähem ka omadus- ja tegusõnu. Nende sõnade semantiline spetsiiiflisus seisneb näiteks selles, et põhikoodis ei leidu vastet või ei ole vaste piisavalt täpne, Näiteks kopeerivad blogijad täielikult värvuste ja riietusesemetega seotut ning verbe, mis üldjuhul seonduvad mingite suhtlusvõrgustike või blogikeskkonnaga. Pragmaatilise olulisuse tõttu kopeeriti diskursuspartikleid, mille roll on enamasti kommunikatsiooni suunamine.

Käesoleva töö jaoks koostatud korpuses esines nii partikleid, adverbe, interjektsioone kui ka küsisõnu. Korpuses ei esinenud näiteid konjunktsioonide kopeerimise kohta, kuid ei ole võimalik kindalt öelda, miks neid ei kopeeritud. Samade tulemusteni jõudis oma uurimuses ka Reet Igav (2013: 37). Diskursuspartiklite kopeerimise eesmärk oli suhtlemist tõhusamaks muuta. Valikulise kopeerimise peamine põhjus on keeleühiku kasutussagedus mudelkoodis. Uurimuses esines valikulisi koopiaid vähe.

Valikuliste koopiate seas esines palju kombinatoorsete ja sageduslike omaduste kopeerimist, enim poolt-konstruktsiooni ja sõna „omama“ kopeerimist, mis on aga eesti ühiskeeles juba konventsionaliseerunud. Valikuliste koopiate vähesest esinemissagedusest võib järeldada, et keelejuhid ei kasuta mudelkoodi sellisel tasemel, et kasutaksid selle konstruktsioone ja malli produktiivselt ka põhikoodis. Korpuses esines ka mitu segakoopiat, mida on peetud täielikelt koopiatelt valikulistele üleminekuperioodiks. Seda kinnitas ka koopia liikide esinemisstatistika – segakoopiaid esines veidi rohkem kui valikulisi koopiaid. Korpuses esinenud segakoopiad on liitnimisõnad, mille üks osa on kopeeritud täielikult ning ülejäänu valikuliselt. Segakoopiate esinemise põhjuseid on raske kindlaks määrata, üks põhjus võib olla täielikult kopeeritud keeleühiku semantiline spetsiiiflisus.