On Cultural Contacts and their Impact on Literature in Tallinn in the Early 17th Century [Kultuurikontaktidest ja nende mõjust Tallinna kirjandusväljale 17. sajandi alguses]

Abstract

The present paper describes the literary field in Tallinn in the early modern period, specifically the early 1630s. It was a time when several cultural innovations reached this region (via social carriers as well as via the book trade). Hereby, the professors of the newly founded gymnasium (1631) played a crucial role. Thanks to these scholars completely new genres (such as the autobiography) are documented. Furthermore, new core texts were introduced, which had a huge impact on further cultural developments in Tallinn and in Northern Estonia: the formation of German-language (occasional) poetry and the emergence of Estonian-language literary culture.

Keywords: early modern era, 17th century, Tallinn gymnasium, Germanlanguage casual poetry, early Estonian-language literature, autobiography, Timotheus Polus, Reiner Brockmann, David Gallus

--------

Käesolev artikkel käsitleb kultuurimuudatusi Tallinna ja Põhja-Eesti kultuuriväljal varasel uusajal, täpsemalt 1630. aastate esimesel poolel. Kuigi majaduslikult pigem vilets, oli see aeg murranguline piirkonna kultuurielus. Nimelt saabus siia sel ajal hulgaliselt põgenikke peamiselt Põhja- Saksamaalt, kes põgenesid Euroopas möllava Kolmekümneaastase sõja eest keeleliselt-kultuuriliselt lähedasse paika. Koos põgenikega saabusid ka uued, värsked ideed ning kultuurilised tüvitekstid, mis said määravaks järgnevate aastate kultuuriliste arengute kujundamisel. Eraldi tuleks välja tuua 1631. aastal asutatud Tallinna Gümnaasiumi, mille professorid lõid tänu hariduslikele uuendustele soodsa pinna moodsate ideede levikuks. Poeesiaprofessor ning tuntud luuletaja Paul Flemingi sõber Timotheus Polus oli esimene, kes tutvustas Tallinnas Martin Opitzi poeetilist programmi, kasutas seda oma õppetöös ning pani seeläbi aluse kõrgsaksakeelse kirjanduskeele tekkele ja levikule. Barokiaegse kirjanduse populaarsus ning olulisus ja tihedad kultuurilised sidemed Põhja-Saksamaaga kajastuvad ka Tallinna raamatukogudes, mis veel sada aastat hiljem sisaldasid
hulgaliselt teoseid tollest perioodist (nt Paul Flemingi luulekogusid). Gümnaasiumi kantor David Gallus koostas teadaolevalt esimese autobiograafia siinses kultuuriruumis. Tänu kreeka keele professori Reiner Brockmanni aktiivsele tegevusele eestikeelsete kirikutekstide koostajana ning esimeste eestikeelsete juhuluuletuste loojana võime rääkida sellest perioodist ka kui eestikeelse kirjanduse koidikust.

Võtmesõnad: varane uusaeg, 17. sajand, Tallinna gümnaasium, saksakeelne juhuluule, varane eestikeelne kirjandus, autobiograafia, Timotheus Polus, Reiner Brockmann, David Gallus