Estonian Lotfitka Romani and its contact languages [Eestis kõneldava roma keele Lotfitka murre ja selle kontaktkeeled]

Abstract

Artikkel kirjeldab Eestis kõneldud roma keele Lotfitka murde olukorda, lähtudes kontaktkeeltest ja nende mõjul toimunud keelemuutustest. Lotfitka murre on Lätis kõneldud roma keele murre, mille kõnelejad on asunud Eestisse püsivalt elama ja nimetavad ennast Läti (Lotfitka) või Eesti (Laloritka) romadeks. Artikli eesmärk on pöörata tähelepanu roma keelele kui Eesti vähemuskeelele, mida on Eesti kontekstis väga vähe uuritud. Artikkel keskendub vene, läti ja eesti keelele, mis on oluliselt mõjutanud Lotfitka murret. Lisaks kontaktkeeltele kirjeldatakse artiklis mõningaid Eestis kõneldava Xaladytka murde (Vene murre) mõjusid. Artikkel põhineb Helsingi Ülikooli roma keele dialektoloogia projekti raames kogutud 7 Eesti Lotfitka murde kõneleja ja 14 Läti Lotfitka murde kõneleja lingvistilistel tõlkeküsitlustel.

Kontaktkeelte mõju hindamiseks kasutatakse Thomasoni ja Kaufmani (1988) välja pakutud laenamise skaalat. Laenamisena mõistetakse keeleainese ülekandmist ühest keelest teise nii leksikaalsel tasandil kui ka foneetilisel, morfoloogilisel ja süntaktilisel. Laenamise skaala on rakendatav loomulikult edasi antud keelte puhul. Eestis kõneldavat Lotfitka murret on järjepidevalt esimese keelena peres õpetatud ning seega kuulub murre laenamise tüübi alla. Eestis kõneldavat Lotfitka murret on enim mõjutanud vene keel, mille mõju võib hinnata viietasemelise skaala piires foneetiliste joonte puhul neljandal ja muude tunnuste puhul kolmandal tasemel olevaks. Lisaks sõnavarale on laenatud mitmeid ai kseid, näiteks verbiprei kseid ja omadussõnalisi sui kseid, mida liidetakse ka algupärasele sõnavarale. Süntaktilise muutusena jäetakse vene  keele eeskujul lausest välja koopula. Läti keele mõju võib hinnata tasemele kaks või kolm – laenatakse eessõnu, sidesõnu, verbiprefikseid ning läti keele mõjul eristatakse pikki ja lühikesi vokaale. Eesti keel on Eestis kõneldava Lotfitka murde kõige hilisem kontaktkeel ning lisaks sõnavara laenamisele on eesti keele eeskujul toimunud tähendusnihkeid. Eesti keelest laenatud sõnades säilitatakse vokaalid õ, ä, ö ja ü. Eesti keele mõju Lotfitka murdele on tasemel üks, sest peamiselt laenatakse sõnavara, mis ei ole põhisõnavara. Samas on eesti keele oskus Lotfitka romade seas levinud ning võib eeldada laenamise intensiivistumist. Eesti Lotfitka romad käivad küllaltki tihedalt läbi Xaladytka romadega ning Lotfitka murdes on märgata varieeruvust, mida mõjutab roma keele Xaladytka murre. Murded on lähedas suguluses, kuuludes roma keele kirderühma.